Kokkuvõte Klass 2011

Viimane kohtumine Klass 2011 toimus 9. detsembril 2011 Pelgulinna Gümnaasiumis.

Esitleti toredaid ja veel vahvamaid iseseisva töö projekte, arutati projekte puudutavate küsimuste üle.

Hinded kõikidele osalejatele jaanuaris läbi ÕIS.




Kursusel osalejad ja nende blogid:

Arkadi http://arkadiblogi.blogspot.com/
Kristi http://kristiopikeskkond.blogspot.com/
Urve http://urve55.wordpress.com/category/taristu-seminar/
Anne http://annetaristuseminar.blogspot.com/
Julia http://taristuseminaringrid.blogspot.com/
Ingrid http://taristuseminaringrid.blogspot.com/
Viive http://taristuseminar-viive.blogspot.com/
Nele http://neleht.blogspot.com/
Siret P http://sistine.wordpress.com/category/taristuseminar/
Siret L http://htsiret2011.wordpress.com/category/taristuseminar/
Elo http://elolee.wordpress.com/category/ifi7062-ht-taristuseminar/

9. detsember - wrapp up

Kursuse lõpetamine toimub 9. detsembril 14.00 Pelgulinna Gümnasiumis

Tegevusplaan:

13.50-14.10
Ole kohal õigel ajal, soovitavalt veidi enne.
Igaüks laeb oma esitluse või mille iganes arvutisse

Kasutame standardit TeachMeet

• igaüks esitab teist oma iseseisva töö ülevaate teistele - 2 minutit

Soovitan tutvuda formaadiga TeachMeet http://en.wikipedia.org/wiki/TeachMeet

• küsimuste ring - iga ühele esitatakse 2 küsimust tema esitatud asja kohta - küsimusi esitate teie, seega ole valmis iga esineja kohta vähemalt üks küsimus küsima.
  

• ja õpetaja Birgy tagasisidestab kodused tööd: reflekteeringud blogides - 1 minut

Iseseisev töö: Igal üliõpilasel tuleb kursuse käigus koostada ning kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi). Iseseisev töö koosneb ühe või mitme taristu kasutusdisainist: ressursi kirjeldus; kasutusvaldkonna kirjeldus; tugimaterjalid, juhendid õpetajale; tööplaani moodul; tunni plaanid; tagasiside; analüüs ja soovitused.

Valmis pakett (link sellele) peaks olema kättesaadav teie blogist või olete saatnud selle B-le epostile birgy.lorenz@gmail.com

Kursuse hinded saab teada peale seda kui õpetaja Birgy on saanud teie iseseisvate töödega tutvuda, peale teie 9. detsembri tutvustust.

.........................

TeachMeet metoodika selgitus: Igaüks esitab oma projekti täpselt 2 minutit ja sellele järgneb koheselt teine inimene. Põhimõte on selles, et kui sa ei suuda 2 minutiga ära öelda oma idee ja tegevuse põhipointi, siis ei piisa selleks ka pikemast ajast. Samamoodi kui seda metoodikat kasutatakse konverentsidel, siis saavad paljud sõna, kes muidu ei saaks ja hiljem saad ise valida, kellega minna tutvuma ja lisa küsima.

Konverentside puhul on oluline ka tähele panna seda, et tihti on teemad ebahuvitavad, seega siis oled raisanud ainult 2 minutit, mitte pidanud sama asja kuulama 20 minutit.

See metoodika on maailmas suhteliselt uus, kuid tasub läbikogeda, sest läbi selle on teil endil võimalik panna esinema õpilased ja koleegid, kes muidu sõna ei julgeks võtta. Samamoodi tekitab see hiljem huvitavaid arutelusid, sest tahad teiste kohta enam teada saada (hammas on verel).

Väljakutse on muidugi selles, et kuidas sa limiteerid ennast kahele minutile:)

..........................

18. nov Lilleküla Gümnaasiumi külastus

Tutvusime moodsa ja vahva Lilleküle Gümnaasiumiga, meid võttis vastu Meeri Sild.

http://www.lillekyla.edu.ee/

Esitluse leiab siit - kliki siia

Saime teada kooli õppekorraldusest, võimalustest ja mõtteviisist omamoodi asju korraldada ja selles ka edukad olla.

Tutvusime koolimaja ja ruumidega nt: arvutiklass, serveriruum koos mobiilse arvutiklassiga ja palju muud. Püüdsime kinni ka infojuhi Imre Antoni, kes pajatas kui huvitav töö on olla koolis infojuht ja milliseid väljakutseid see endas peidab.

Mõned märksõnad:

• süstematiseeritud ja läbiräägitud tegevus, õpetajate vaheline koostöö, toetus
  
• oskus unistada ja unistusi ellu viia
• õpilaste usaldamine nt kooli tehnika kasutusse ja vastutuse jagamine (meediakursused, kooli stendi ja ürituste haldamine, uurimistööd läbi Vernieri seadmete)
• uuenduslikud projektid ipad kehalise kasvatuse abivahendina, õpilaste poolt ettevalmistatud GPS rada kõikidele huvilistele

Kodune töö, reflekteering: anna lühiülevaade, milline seminar, loeng on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud. Tähtaeg 6. detsember

28. oktoober Infotehnoloogia Kolledž

Meid võttis vastu alati särav Marko Puusaar.

Tutvusime IKT maja ja toimimisega – Echo360, digitahvli eBean, Cisco klass.

Digitahvel 50 euri eest: http://tallinnit.blogspot.com/2009/09/digitahvel-800-krooni-eest.html

Robotiklubi http://www.robotex.ee/

Jalgpall



Sokikorjaja



Nöörist üles

Vaata ka videoid: http://www.robotex.ee/videod

.......................

Kodune töö: tähtaeg 16. november - anna lühiülevaade, milline tuleb sinu tehtav iseseisev töö.

a. probleem või teema, millele üritad lahenduse leida, luua

b. sihtgrupp

c. ideekavandi kirjeldus - kuidas probleemi lahendada kavatsed

Vihje: Igal üliõpilasel tuleb kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi), mis koosneb ühe või mitme taristu kasutamisdisainist (kompaktne moodul) oma töökohale või tulevasele töökohale (nt. koolis).

Kasutada võib tööd, mis on sul praegu tegemisel/lahendamisel või millega tegelemist alustasid sügisel ja loodad valmis jõuda detsembriks.

Taristudisain võib olla kompleksne õpimoodul või materjal mõne vidina kasutamiseks, veebilehestik, videoteek, pildikogu ja kirjeldused vms mingi probleemi leevendamiseks. Sihtrühm võib olla kolleegid, oma pere, tutvusringkond. Ma ei taha teie loomingule seada piire, kuid tehke midagi, millest teil on oma päriselus või töös kasu - mida oled alati tahtnud ära teha, aga ei ole leidnud seda õiget aega või motivatsiooni.

Ps! Ära ürita lahendada kõiki maailma probleeme või püüda lahendada selle asjaga kõiki probleeme tööl ehk "koostada ulatuslik ülevaade kõigest ja kõigist" - vali väiksem ala, siis jõuad kindlasti ka tehtud.

9. detsembril toimub iseseisva töö tutvustamine, igal ühel on aega 8 minutit.
Publikumi ülesanne: igaühel tuleb vähemalt 2 tööd kommenteerida tuua välja plussid ja veelkord plussid, kuid ka edasiarenemise võimalused.

14. oktoober Tallinna Reaalkool

Meid vastu võttis alati rõõmus ja tegus Tiia Niggulis, kes on olnud Reaalkooli meeskonna liige viimased 4 aastat.

Esimese asjana saime katsuda oma käega algkoolis kasutusel olevaid iPade.
Teemakohase ETV video leiad siit: http://etv.err.ee/index.php?05593527&video=1535

Peamajas tutvusime hiljem erinevate võimalustega õppetöö korraldamiseks (saal, auditoorim, arvutiseeritud keeleklass, arvutiklass). Läbi kooli infosüsteemi kirjelduste võeti läbi kooli IT alane toimimine.

Mõned märksõnad:
Koolivälised teenused: Exchange server (Netgroup), EKIS, EHIS, Ekool
Tööjaotus IT-juht/Haridustehnoloog, IT administraator, Tugiisik.
Kooli sisesesd teenused: Moodle, ilmajaam, infostendid, õpilasveebid, VARU-veeb, failiserverid, pildi- ja videoteegid.
Koostöö Tiigrihüpe SA. Erinevad innovaatilised projektid läbi aegade, BETT haridustehnoloogiamessi külastus Inglismaal.
http://www.bettshow.com/bett/website/Default.aspx?refer=1


Info ja ressursid leitavad kooliveebist: http://www.real.edu.ee/

Kodune töö:
1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri plaan ja toimimine
2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused

Lisaülesanne 3. Mõtted Reaalkoolis tutvustatud kohta, ideed edasiseks arenguks
Vt ka seda: http://www.real.edu.ee/index.php/koolikorraldus

30. september Tallinna Ülikool

Täna võtsid meid vastu tegusad Tallinna Ülikooli töötajad Elo, Krista ja Kristjan.

Slaidid tulevad siia varsti:

Slaidid 1 - Kristjan

Slaidid 2 - Erkki

Slaidid 3 - Elo


Muu info E-õppe keskusest: http://www.tlu.ee/?CatID=2555&LangID=1

Kodutöö:

Kuidas HT käitub?
Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse juurde?
Milline on meie pakutav portfolio, millised on meie või kooli valikud e-keskkondade osas?
Kes teeb otsuse - kõike ju ei jõua...
Mis on õnnestunud keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole?
Kuidas oma tööd analüüsida, kui palju analüüsida ja kas üldse?

Lisaülesanne: näpunäiteid tegev HT-lt kuidas jõuda koolijuhini - nippe ja trikke

Siin on tore pilt, mida näitas Martin Ripley Hariduspeegel 2011
Siin on ka jaosmaterjalid: http://www.ekk.edu.ee/120288

Kokkuvõte esimesest kokkusaamisest

Pelgulinna Gümnaasium, 16. september kell 16:00

• · Kohal olid: Urve, Anne, kaks Siretit, Viive, Nele, Kristi, Arkadi, Julia, Kätlin, Elo ja Juri.
• · Showd juhtis Birgy ja tervitused andis ka Tõnu Piibur (Pelgulinna Gümnaasiumi direktor).
• · Birgy taustast: http://www.birgy.ee/research/
• · Jagasime eelmise aasta rõõme ja mõtteid, mis meid panevad tegutsema valitud erialal.

Pelgulinna Gümnaasium (märkmed)

· 100 aastane kool, praeguses koolimajas alates 1961 (arhitekt Udo Ivask), 2008 rekonstrueeritud Urmas Sõõrumaa kaasabil. Koolis õpib 841 õpilast, töötab 67 õpetajat, 35 klassikomplekti.

· IT suurem arendus on toimunud viimasel 12nel aastal. Birgy Lorenz asus tööle 10a tagasi, koolis oli 20 arvutit, väga kehvas seisus arvutivõrk (ligipääs 3mes kohas: arvutiklass, õpetajate tuba, direktori kabinet)

· Ajaloost (sh. IT ajaloost) loe siit >

htthttp://www.pelgulinna.tln.edu.ee/peaveeb/index.php/esileht/ajalugu

Tänapäev:

Pelgulinna Gümnaasiumi visioon (arengukava) http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/peaveeb/index.php/esileht/arengukava-ja-pohimaeaerus

Arvuteid: ~120 – Windows 7 (80%), Windows XP, Linux (sh ~20 sülearvutit)

Arvutivõrk: välja ehitatud võrk igas klassis 2008, monitooritav wifi

Süsteemid: EHIS, KIS, EKOOL, edu@live, jagatud kaustad, blogid, VIKO, weebly, Snort, Manpremo

Koostöö teenusepakkujatega: NetGroup, Elion, Wifi.ee, Almic OÜ, ABCom, Püvi OÜ, Microsoft

Lisavidinad: 5 smart tahvlit, digilaud, veebikaamerad, 4 dokumendi kaamerat, pooltes klassides (varsti enamgi) projektorid, linuxi laborid, tsentraalselt hallatav koopiamasin-printer, variõpet toetavad elektroonilised stendid

Lisavõimalused õpilastele: edu@live = epost, failide ja piltide hoidla, grupid ja listid

Õpetajate innovaatika uuring: Pilsr.com

IT alased erisused: arvutiõpetus 1-11 klass tavaklassidele, kunstiklassidele 8 klass + valikkursused, projekt TurvaLan http://fame.pelgulinna.tln.edu.ee ; veebistuudium, arvutigraafika-3d-audio-video, Microsoft Pathfinder School 2011, e-õpe läbi Skype Kanadas asuva õpetajaga, e-õpe arvutigraafikas.

Üldised põhimõtted:

• · Igaüks saab ise hakkama, õpetajatele viiakse läbi koolitusi (15-20 minutit-45 minutit)
• · Erinevate süsteemide, programmide kohta on olemas 1-3lk juhendid
• · Alati on kasutusel kõige parem ja viimane tarkvara (nt win 7, Office 2010)
• · Toetatakse ja soodustatakse õpetajate harimist ja osalemist eriprojektides, koostöös välismaaga
• · Komplekt asju on igale õpetajale laenutada (läptop, projektor jne.)
• · Igas klassis alates 5es on kaks õpilast välja koolitatud õpetajale abiks (projektor, wifi, kaablid esmane arvutialane tugi, SMART tahvel jms)
• · 4jas klassis on ainelaborid Linuxiga õpilastele kasutada

Ja kõige olulisem: iga üks vastutab oma asjade eest ise ja kõikidel on võimalus otsustada ise oma tegemiste üle, teha ettepanekuid ja neid ellu viia. Õppetoolide juhid korraldavad oma aine raames tööd (motiveerimine, abistamine). Positiivne ellusuhtumine! Kokkulepped ja diskusioon kolleegidega.

Kooli üldine arengu toetamine: erinevad koolitused, koolide külastamine (Eesti, Soome, Baltikum), arenguideede saamine ja võrdlemine välismaiste koolidega (mitte Eesti).

......................

Kodutöö:

Tähtaeg 28.09

Vali endale keskkond (selle lingi tekitan paremale äärele, anna see mulle emailile teada): 2-3lk essee/reflekteering: 1. Mida tähendab HT ja tehnoloogi roll minu jaoks; 2. Minu suurim edu-elamus oma töös seoses haridustehnoloogiaga; 3. Minu suurim väljakutse HT rollis.

Ajagraafik 2011

2011 aasta

Orienteeruvad teemad (koolid võivad meid veel üllatada uute seadmete ja lahendustega, mida nad on alles sellel õppeaastal katsetama hakanud).

16. september kell 16:00 Pelgulinna Gümnaasium (Mulla 7) – kursuse sissejuhatav loeng, kursusel külastatavad kohad, tehtavad tööd, tutvumine Pelgulinna Gümnaasiumi võimalustega ning IKT kasutuspõhimõtetega.

30. september 15:00 Tallinna Ülikool e-õppe keskus (ruum T-201) – Tallinna Ülikooli haridustehnoloogide töö ja tegemised, ülikooli e-õppe keskese töökorraldus ja võimalused ning keskkonnad.

14. oktoober 15:00 Tallinna Reaalkool (Estonia pst 6) – Vidinad koolis: digitahvlid (väiksed ja suured), elektrooniline teavitussüsteem, Verneri seadmed, CNC pingid.

28. oktoober 16:00 IT Kolledz (Raja 4c) – robootika, IT õppelaborid (Cisco klass, videokonverentsi võimalused, meediaklassid, lahendus: digitahvel 50 euroga)

18. november 14:00 (!!! aeg muutunud) Lilleküla Gümnaasium – mobiilne arvutiklass, erinevad e-keskkonnad koolitöö toetajana, meediakursuse korraldus tavakoolis.

9. detsember 14:00 (!!! aeg muutunud) Pelgulinna Gümnaasium – kursuse kokkuvõtted ja kodutöö esitlemine teistele, kursuse tagasiside ja hindamine.

Eelküsitlus Doodles: http://doodle.com/irg3kwutn52xivn9

Aine eesmärk

Anda ülevaade üldhariduskoolides ja kõrgkoolides kasutatavatest haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning parimatest praktikatest nende õppetöös rakendamisel ja haldamisel. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab iseseisvalt otsustada, milliseid IKT vahendeid ja kuidas neid näiteks kooli keskkonnas rakendada.

Teemad:
Tänapäeva kool ja taristu. Erinevad IKT ressursid ja meediavahendid (sh. õpikeskkonnad). Olemasolevate vidinate juurutamine kooli kontekstis – vajaliku tugimaterjali loomine õpetajatele, haridustehnoloogile (kasutusjuhend, tööjuhend, tunniplaan, tunni analüüs). IKT kasutuse uuring kooli kontekstis. Reflektsioon ja vaatluspäevik.

Korraldus:
a. Kursuse sooritamiseks vajalik töö maht on 78 (3x26) tundi. Sellest kontakttundidena toimub sissejuhatav seminar (3 tundi), vaatluspraktikumid (12 tundi) ja kursuse töö esitamine teistele (3 tundi). b. Üliõpilased on kohustatud iga vaatlusseminari kohta koostama reflektsiooni interneti põhises vaatluspäevikus, tutvuma vastava teema kirjalike materjalidega ning kommenteerima ka teiste kirjutatut (25 tundi).
c. Igal üliõpilasel tuleb kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi), mis koosneb ühe või mitme taristu kasutamisdisainist (kompaktne moodul) oma töökohale või tulevasele töökohale (nt. koolis).

Õpiväljundid:

· omab ülevaadet enamlevinud haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning nende kasutamisest õppetöös;

· oskab koostada õppeasutuse haridustehnoloogilise infrastruktuuri ja selle arendusvajaduste kirjelduse;

· oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogilisi tugiteenuseid;

- oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahendite haldamist;

Õppetöö ja iseseisev töö

Õppetöö:

Kontakttundides osalemine on väga soovitav, kuid lubatud on ka täiesti iseseisev aine omandamine eeldusel, et õppija osaleb sissejuhatavas seminaris, kus tutvustatakse aine sooritamise nõudeid ning lõpuseminaris, kus esitletakse oma taristu kasutusdisaini. Seega, hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud.

NB! Hindamiseks peab esitama iseseisva töö (kasutusdisaini projekt) ja esitama reflekteerinud iga kontakttunnis vaadeldud teemade kohta. Nii iseseisvat tööd kui reflekteeringuid võib esitada/sooritada ühe aasta jooksul peale kursuse lõppemist.

Iseseisev töö:

Igal üliõpilasel tuleb kursuse käigus koostada ning kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi). Iseseisev töö koosneb ühe või mitme taristu kasutusdisainist: ressursi kirjeldus; kasutusvaldkonna kirjeldus; tugimaterjalid, juhendid õpetajale; tööplaani moodul; tunni plaanid; tagasiside; analüüs ja soovitused.

Reflekteering (postitus oma blogis aka "kodutöö") kujutab endast analüüsi a 200-250 sõna ja ideede genereerimist vaatluspraktikumis toimunud taristu tutvustuses ja jagatud lisamaterjali ainetel. Ideede genereerimine sisaldab endas 2-3 ideed ja rakendusvõimaluse kirjeldust (iga taristu kohta), kuidas vastavaid vahendeid oma töös või tulevases töös nt. koolis rakendada õppetöö osana a 150-400 sõna. 

Kommentaar (kokku tuleb kommenteerida 6 teise kursuslase blogipostitust). Kommentaar on konstruktiivne tagasiside kirjutatule või uued mõtted ja soovitused, oma kogemuse jagamine vastavas vallas a 150-200 sõna.

Reflekteering ja kommentaar tuleb esitada mitte hiljem kui 2 nädalat peale kontakttunni toimumist.
Reflekteeringut võivad õppijad sooritada ka paaristööna (paaristöö tuleb õppejõuga eelnevalt kooskõlastada), kuid siis on vastav kirjutis ka kaks korda pikem ja põhjalikum.

Asenduskirjandus

Pata, K., Laanpere, M. (2010) Tiigriõpe: Haridustehnoloogi käsiraamat

Ingrid Maadvere blogi (Tiigrihüppe Haridustehnoloog) http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/

Abimaterjalid:

Haridustehnoloogia käsiraamat: Tarkvarakirjeldused, juhendmaterjalid ja näited (2009) http://www.e-uni.ee/juhendid/

Eõppe materjalid Tiigrihüppe SA http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34

Digitahvli kasutamise materjalid pedagoogile http://edu.smart.ee/Materjalidpedagoogile/

KooliRobootika projekt http://www.robootika.ee/lego/projekt/
ProgreTiiger - http://progetiiger.ee/

Erinevad M-õppe alased veebid:
http://pgnutikad.blogspot.com/ - Android
www.pelgulinna.tln.edu.ee/mobla - PG Androidi projekt Elisa Eestiga
http://applekoolis.blogspot.com/ - Apple koolis, GAG
http://ipaderi.blogspot.com/ - Apple ja HEV koostöös, Tartu Hiie kool
http://tarkraamat.blogspot.com/ - Tark raamat projekt (koostööprojekt)

Innovaatika koolis:
http://tulevikuklass.blogspot.com/  - Birgy mõtted innovaatikast koolis
http://www.digijuht.ee/ - Digiajastu haridusjuht (Hitsa projekt)
http://dailyedventures.com/ - 360 kraadi hariduses, erinevaid suuri haridusvaldkonna mõtlejaid

Hindamine

Hinne kujuneb vaatluspraktikumides toimunud teadmiste ja loetud materjalide reflekteerimisest vaatluspäevikusse, taristu kasutusdisaini loomisest.

Positiivse hinde saamiseks on vajalik saada nii reflekteeringute kui ka kasutusdisaini loomisel iseseisva töö tulemuseks vähemalt 51%.

Hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud, eeldusel, et neil on võimalik õppida vaatluspraktikumides tutvustatud vahendeid tundma õppida omal käel. Osaleda tuleb kindlasti esimeses ja viimases seminaris, kuid loodan, et kursus on piisavalt huvitav, et tulete kohale igas seminaris. 

Väärtustan teie õigeaegset tööde esitamist kui ka osalemist kohtumistel. 

Kursus lõpeb loodud taristu kasutusdisaini tutvustamisega teistele (iseseisev töö).

Kasutusdisaini esitamist teistele hinnatakse õppekorralduse eeskirjas toodud alustel; vaatluspäevikus olevad reflektsioonid võivad kasutusdisaini tutvustuse (iseseisev töö) põhjal saadud hinnet kahe hinde võrra tõsta (suurepärane või väga hea töö), samaks jätta (hea või rahuldav töö) või kahe hinde võrra langetada (kasin töö).

Hindamiskriteeriumid, millest hindamisel lähtutakse:

1. Iseseisev töö: ühe või mitme taristu kasutusdisain:

„A” (91-100%) – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

„B” (81-90%) – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

„C” (71-80%) – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

„D” (61-70%) – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;

„E” (51-60%) – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;

„F” (alla 50%) – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. Hinne "F" on negatiivne tulemus ning eksam/ test/ vms tuleb uuesti sooritada.

2. Reflekteering: tehtud postituste arv ja kvaliteet tõstab või langetab iseseisva töö hinnet.

Ühe kontakttunni kohta käiv kvaliteetne reflekteering sisaldab endas kontakttunnis tutvustatu ja viidatud allikate analüüsi a 200 sõna, iga taristu kohta 2-3 ideed rakendusvõimaluse kasutamiseks a 150-250 sõna. 150-200 postitused kuues kaaskursuslase blogis. 

„+“ ja „–„ tõstab või langetab iseseisva töö esitamisel saadud hinnet ühe või kahe palli võrra v.a tulemust F ja tõstmise puhul tulemust A)

„++“ on koostatud 4 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering (tõstab iseseisva töö esitamisel l saadud hinnet kahe palli võrra v.a tulemust F ja A)

„+“ on koostatud kuni 3 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 1 kontakttunni kohta on koostatud ülevaatlik reflekteering (tõstab iseseisva töö esitamisel saadud hinnet ühe palli võrra v.a tulemust F ja A)

„hinne ei muutu“ on koostatud 2 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 2 kontakttunni kohta ülevaatlik reflekteering (lõplikuks hindeks jääb iseseisva töö esitamisel saadud hinne)

„-“ on koostatud 1 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 3 kontakttunni kohta ülevaatlik reflekteering (langetab iseseisva töö esitamisel saadud tulemust ühe võrra v.a tulemust F)

„- - „ ei ole koostatud ühegi kontakttunni kohta reflekteeringut või on koostatud kuni 4 väga ülevaatlikku reflekteeringut (langetab iseseisva töö esitamisel saadud tulemust kahe võrra v.a tulemust F)