Hinne kujuneb vaatluspraktikumides toimunud teadmiste ja loetud materjalide reflekteerimisest vaatluspäevikusse, taristu kasutusdisaini loomisest.
Positiivse hinde saamiseks on vajalik saada nii reflekteeringute kui ka kasutusdisaini loomisel iseseisva töö tulemuseks vähemalt 51%.
Hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud, eeldusel, et neil on võimalik õppida vaatluspraktikumides tutvustatud vahendeid tundma õppida omal käel. Osaleda tuleb kindlasti esimeses ja viimases seminaris, kuid loodan, et kursus on piisavalt huvitav, et tulete kohale igas seminaris.
Väärtustan teie õigeaegset tööde esitamist kui ka osalemist kohtumistel.
Kursus lõpeb loodud taristu kasutusdisaini tutvustamisega teistele (iseseisev töö).
Kasutusdisaini esitamist teistele hinnatakse õppekorralduse eeskirjas toodud alustel; vaatluspäevikus olevad reflektsioonid võivad kasutusdisaini tutvustuse (iseseisev töö) põhjal saadud hinnet kahe hinde võrra tõsta (suurepärane või väga hea töö), samaks jätta (hea või rahuldav töö) või kahe hinde võrra langetada (kasin töö).
Hindamiskriteeriumid, millest hindamisel lähtutakse:
1. Iseseisev töö: ühe või mitme taristu kasutusdisain:
„A” (91-100%) – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;
„B” (81-90%) – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;
„C” (71-80%) – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;
„D” (61-70%) – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;
„E” (51-60%) – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;
„F” (alla 50%) – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. Hinne "F" on negatiivne tulemus ning eksam/ test/ vms tuleb uuesti sooritada.
2. Reflekteering: tehtud postituste arv ja kvaliteet tõstab või langetab iseseisva töö hinnet.
Ühe kontakttunni kohta käiv kvaliteetne reflekteering sisaldab endas kontakttunnis tutvustatu ja viidatud allikate analüüsi a 200 sõna, iga taristu kohta 2-3 ideed rakendusvõimaluse kasutamiseks a 150-250 sõna. 150-200 postitused kuues kaaskursuslase blogis.
„+“ ja „–„ tõstab või langetab iseseisva töö esitamisel saadud hinnet ühe või kahe palli võrra v.a tulemust F ja tõstmise puhul tulemust A)
„++“ on koostatud 4 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering (tõstab iseseisva töö esitamisel l saadud hinnet kahe palli võrra v.a tulemust F ja A)
„+“ on koostatud kuni 3 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 1 kontakttunni kohta on koostatud ülevaatlik reflekteering (tõstab iseseisva töö esitamisel saadud hinnet ühe palli võrra v.a tulemust F ja A)
„hinne ei muutu“ on koostatud 2 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 2 kontakttunni kohta ülevaatlik reflekteering (lõplikuks hindeks jääb iseseisva töö esitamisel saadud hinne)
„-“ on koostatud 1 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 3 kontakttunni kohta ülevaatlik reflekteering (langetab iseseisva töö esitamisel saadud tulemust ühe võrra v.a tulemust F)
„- - „ ei ole koostatud ühegi kontakttunni kohta reflekteeringut või on koostatud kuni 4 väga ülevaatlikku reflekteeringut (langetab iseseisva töö esitamisel saadud tulemust kahe võrra v.a tulemust F)