Ajagraafik 2011

2011 aasta

Orienteeruvad teemad (koolid võivad meid veel üllatada uute seadmete ja lahendustega, mida nad on alles sellel õppeaastal katsetama hakanud).

16. september kell 16:00 Pelgulinna Gümnaasium (Mulla 7) – kursuse sissejuhatav loeng, kursusel külastatavad kohad, tehtavad tööd, tutvumine Pelgulinna Gümnaasiumi võimalustega ning IKT kasutuspõhimõtetega.

30. september 15:00 Tallinna Ülikool e-õppe keskus (ruum T-201) – Tallinna Ülikooli haridustehnoloogide töö ja tegemised, ülikooli e-õppe keskese töökorraldus ja võimalused ning keskkonnad.

14. oktoober 15:00 Tallinna Reaalkool (Estonia pst 6) – Vidinad koolis: digitahvlid (väiksed ja suured), elektrooniline teavitussüsteem, Verneri seadmed, CNC pingid.

28. oktoober 16:00 IT Kolledz (Raja 4c) – robootika, IT õppelaborid (Cisco klass, videokonverentsi võimalused, meediaklassid, lahendus: digitahvel 50 euroga)

18. november 14:00 (!!! aeg muutunud) Lilleküla Gümnaasium – mobiilne arvutiklass, erinevad e-keskkonnad koolitöö toetajana, meediakursuse korraldus tavakoolis.

9. detsember 14:00 (!!! aeg muutunud) Pelgulinna Gümnaasium – kursuse kokkuvõtted ja kodutöö esitlemine teistele, kursuse tagasiside ja hindamine.

Eelküsitlus Doodles: http://doodle.com/irg3kwutn52xivn9

Aine eesmärk

Anda ülevaade üldhariduskoolides ja kõrgkoolides kasutatavatest haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning parimatest praktikatest nende õppetöös rakendamisel ja haldamisel. Aidata kaasa teadmiste ja oskuste praktilise rakendamiskogemuse kujunemisele, mis võimaldab iseseisvalt otsustada, milliseid IKT vahendeid ja kuidas neid näiteks kooli keskkonnas rakendada.

Teemad:
Tänapäeva kool ja taristu. Erinevad IKT ressursid ja meediavahendid (sh. õpikeskkonnad). Olemasolevate vidinate juurutamine kooli kontekstis – vajaliku tugimaterjali loomine õpetajatele, haridustehnoloogile (kasutusjuhend, tööjuhend, tunniplaan, tunni analüüs). IKT kasutuse uuring kooli kontekstis. Reflektsioon ja vaatluspäevik.

Korraldus:
a. Kursuse sooritamiseks vajalik töö maht on 78 (3x26) tundi. Sellest kontakttundidena toimub sissejuhatav seminar (3 tundi), vaatluspraktikumid (12 tundi) ja kursuse töö esitamine teistele (3 tundi). b. Üliõpilased on kohustatud iga vaatlusseminari kohta koostama reflektsiooni interneti põhises vaatluspäevikus, tutvuma vastava teema kirjalike materjalidega ning kommenteerima ka teiste kirjutatut (25 tundi).
c. Igal üliõpilasel tuleb kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi), mis koosneb ühe või mitme taristu kasutamisdisainist (kompaktne moodul) oma töökohale või tulevasele töökohale (nt. koolis).

Õpiväljundid:

· omab ülevaadet enamlevinud haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahenditest ning nende kasutamisest õppetöös;

· oskab koostada õppeasutuse haridustehnoloogilise infrastruktuuri ja selle arendusvajaduste kirjelduse;

· oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogilisi tugiteenuseid;

- oskab kavandada õppeasutuse haridustehnoloogia ja digitaalse meedia vahendite haldamist;

Õppetöö ja iseseisev töö

Õppetöö:

Kontakttundides osalemine on väga soovitav, kuid lubatud on ka täiesti iseseisev aine omandamine eeldusel, et õppija osaleb sissejuhatavas seminaris, kus tutvustatakse aine sooritamise nõudeid ning lõpuseminaris, kus esitletakse oma taristu kasutusdisaini. Seega, hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud.

NB! Hindamiseks peab esitama iseseisva töö (kasutusdisaini projekt) ja esitama reflekteerinud iga kontakttunnis vaadeldud teemade kohta. Nii iseseisvat tööd kui reflekteeringuid võib esitada/sooritada ühe aasta jooksul peale kursuse lõppemist.

Iseseisev töö:

Igal üliõpilasel tuleb kursuse käigus koostada ning kursuse lõpus esitada mahukas arvestuslik iseseisev töö (35 tundi). Iseseisev töö koosneb ühe või mitme taristu kasutusdisainist: ressursi kirjeldus; kasutusvaldkonna kirjeldus; tugimaterjalid, juhendid õpetajale; tööplaani moodul; tunni plaanid; tagasiside; analüüs ja soovitused.

Reflekteering (postitus oma blogis aka "kodutöö") kujutab endast analüüsi a 200-250 sõna ja ideede genereerimist vaatluspraktikumis toimunud taristu tutvustuses ja jagatud lisamaterjali ainetel. Ideede genereerimine sisaldab endas 2-3 ideed ja rakendusvõimaluse kirjeldust (iga taristu kohta), kuidas vastavaid vahendeid oma töös või tulevases töös nt. koolis rakendada õppetöö osana a 150-400 sõna. 

Kommentaar (kokku tuleb kommenteerida 6 teise kursuslase blogipostitust). Kommentaar on konstruktiivne tagasiside kirjutatule või uued mõtted ja soovitused, oma kogemuse jagamine vastavas vallas a 150-200 sõna.

Reflekteering ja kommentaar tuleb esitada mitte hiljem kui 2 nädalat peale kontakttunni toimumist.
Reflekteeringut võivad õppijad sooritada ka paaristööna (paaristöö tuleb õppejõuga eelnevalt kooskõlastada), kuid siis on vastav kirjutis ka kaks korda pikem ja põhjalikum.

Asenduskirjandus

Pata, K., Laanpere, M. (2010) Tiigriõpe: Haridustehnoloogi käsiraamat

Ingrid Maadvere blogi (Tiigrihüppe Haridustehnoloog) http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/

Abimaterjalid:

Haridustehnoloogia käsiraamat: Tarkvarakirjeldused, juhendmaterjalid ja näited (2009) http://www.e-uni.ee/juhendid/

Eõppe materjalid Tiigrihüppe SA http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=34

Digitahvli kasutamise materjalid pedagoogile http://edu.smart.ee/Materjalidpedagoogile/

KooliRobootika projekt http://www.robootika.ee/lego/projekt/
ProgreTiiger - http://progetiiger.ee/

Erinevad M-õppe alased veebid:
http://pgnutikad.blogspot.com/ - Android
www.pelgulinna.tln.edu.ee/mobla - PG Androidi projekt Elisa Eestiga
http://applekoolis.blogspot.com/ - Apple koolis, GAG
http://ipaderi.blogspot.com/ - Apple ja HEV koostöös, Tartu Hiie kool
http://tarkraamat.blogspot.com/ - Tark raamat projekt (koostööprojekt)

Innovaatika koolis:
http://tulevikuklass.blogspot.com/  - Birgy mõtted innovaatikast koolis
http://www.digijuht.ee/ - Digiajastu haridusjuht (Hitsa projekt)
http://dailyedventures.com/ - 360 kraadi hariduses, erinevaid suuri haridusvaldkonna mõtlejaid

Hindamine

Hinne kujuneb vaatluspraktikumides toimunud teadmiste ja loetud materjalide reflekteerimisest vaatluspäevikusse, taristu kasutusdisaini loomisest.

Positiivse hinde saamiseks on vajalik saada nii reflekteeringute kui ka kasutusdisaini loomisel iseseisva töö tulemuseks vähemalt 51%.

Hindamisele pääsevad kõik ainele registreeritud tudengid vaatamata sellele, kas ja kui palju on nad õppetöö kontakttundides osalenud, eeldusel, et neil on võimalik õppida vaatluspraktikumides tutvustatud vahendeid tundma õppida omal käel. Osaleda tuleb kindlasti esimeses ja viimases seminaris, kuid loodan, et kursus on piisavalt huvitav, et tulete kohale igas seminaris. 

Väärtustan teie õigeaegset tööde esitamist kui ka osalemist kohtumistel. 

Kursus lõpeb loodud taristu kasutusdisaini tutvustamisega teistele (iseseisev töö).

Kasutusdisaini esitamist teistele hinnatakse õppekorralduse eeskirjas toodud alustel; vaatluspäevikus olevad reflektsioonid võivad kasutusdisaini tutvustuse (iseseisev töö) põhjal saadud hinnet kahe hinde võrra tõsta (suurepärane või väga hea töö), samaks jätta (hea või rahuldav töö) või kahe hinde võrra langetada (kasin töö).

Hindamiskriteeriumid, millest hindamisel lähtutakse:

1. Iseseisev töö: ühe või mitme taristu kasutusdisain:

„A” (91-100%) – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine;

„B” (81-90%) – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused;

„C” (71-80%) – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus;

„D” (61-70%) – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus;

„E” (51-60%) – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus;

„F” (alla 50%) – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. Hinne "F" on negatiivne tulemus ning eksam/ test/ vms tuleb uuesti sooritada.

2. Reflekteering: tehtud postituste arv ja kvaliteet tõstab või langetab iseseisva töö hinnet.

Ühe kontakttunni kohta käiv kvaliteetne reflekteering sisaldab endas kontakttunnis tutvustatu ja viidatud allikate analüüsi a 200 sõna, iga taristu kohta 2-3 ideed rakendusvõimaluse kasutamiseks a 150-250 sõna. 150-200 postitused kuues kaaskursuslase blogis. 

„+“ ja „–„ tõstab või langetab iseseisva töö esitamisel saadud hinnet ühe või kahe palli võrra v.a tulemust F ja tõstmise puhul tulemust A)

„++“ on koostatud 4 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering (tõstab iseseisva töö esitamisel l saadud hinnet kahe palli võrra v.a tulemust F ja A)

„+“ on koostatud kuni 3 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 1 kontakttunni kohta on koostatud ülevaatlik reflekteering (tõstab iseseisva töö esitamisel saadud hinnet ühe palli võrra v.a tulemust F ja A)

„hinne ei muutu“ on koostatud 2 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 2 kontakttunni kohta ülevaatlik reflekteering (lõplikuks hindeks jääb iseseisva töö esitamisel saadud hinne)

„-“ on koostatud 1 kontakttunni kohta põhjalik reflekteering ja 3 kontakttunni kohta ülevaatlik reflekteering (langetab iseseisva töö esitamisel saadud tulemust ühe võrra v.a tulemust F)

„- - „ ei ole koostatud ühegi kontakttunni kohta reflekteeringut või on koostatud kuni 4 väga ülevaatlikku reflekteeringut (langetab iseseisva töö esitamisel saadud tulemust kahe võrra v.a tulemust F)

Kontakt

IFI7054 HARIDUSTEHNOLOOGILISE TARISTU SEMINARi korraldab:

Birgy Lorenz
birgy.lorenz@tlu.ee